Barań (Baran’)
Linnas asuvad kaks keskkooli ja lütseum, lisaks veel muusikakool ja laste spordikool. Barańis on kultuurimaja ja raamatukogu.
Tööstusettevõtetest on linnas masinaehitus, toiduainetetööstus ja kergetööstus. Tähtsaimaks ettevõtteks on tehas nimega «Лёс», kus toodetakse raadiotehnikat. Lisaks asub linnas sanatoorium «Лёс».
Linna mainitakse esimest korda aastal 1518 kui Ostrogskite valduses olevat küla. Asulasse rajati toona "kuulihoov", kus valmistati kahuritele kuule. Aastal 1598 rajas nende alade isand Krzysztof Radziwiłł uue Barańi alevi ja asustas küla elanikud sinna ümber. Sellest ajast peale kirjutatakse Barańi külast kui Старая Бараньi ehk vana Barańi nimelisest paigast. Aastal 1704 ehitati Barańi asulasse uniaatide kirik.
Aastal 1772 läks alev esimesel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Radziwiłłide mõis konfiskeeriti ja Barańist sai küla. XIX sajandil kuulusid need alad Barzovidele ja Mjanžynskitele. Aastal 1872 rajati asulasse tärklisevabrik, aastal 1873 saekaater. Aastal 1882 omandas asula riiginõunik Popov, kes rajas sinna kõrtsi ja veski. Aastal 1906 avati asulas tehasekool.
1924. aastal liideti Barań Valgevene NSV-ga, aastal 1935 sai sellest töölisasula. Teises maailmasõjas hukkus asulas 42 inimest. Asulast sai ametlikult linn aastal 1972.
Kaart - Barań (Baran’)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
Valgevene lipp |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |